Post by Kuno TalimaaArvesti täpsusklass on 2,5, kui ma ei eksinud. See tähendab, et ta on seda
teatud võimsuspiirkonnas. Sellest välja minnes võib viga olla veel suurem,
näiteks mõõtepiirkonna alguses on see kindlalt EE kahjuks. ma ei saa aru, mille
üle sa polemiseerid, kui lubatud vea puhul 2,5 võib 1000kr arve sisaldada
+/-25kr mõõteviga. Lisaks on arvestil omatarve, mis läheb kõik EE kraesse- ega
EE muidu tige ole selliste tarbijate peale, kes mitte midagi ei tarbi. Lisaks
veel on kadu ka liinides jne.
Arvesti (ja voolutrafode) täpsusklass on tänapäeval üldjuhul 0,2%. Lisaks
kasutatakse enamikus erilisi kiiretoimelisi ja minu teada ka suhtlineaarseid
arvesteid (elektroonilisi). Noid vanu süsteeme võetakse asendustega
järjepanu maha (taatlusaja lõppedes). Kahtlen, kas suurematel tarbijatel
(selle 1000 kroonise arvega) üldse mehaanilisi arvesteid enam on. Kelladega
on kah nii, et nende täpsusklass taatlusaja jooksul veel valetama ei jõua
hakatagi.
Liinikaod jms. võrgu omatarve on niigi elektrihinna sees. Vähehaaval see kah
väheneb - kui vene ajal projekteeriti maavõrgud pingekaole 7,5%, siis nüüd
on 5% üsna harv juhus jne.
Liinikadudega paned paraku puusse - Ohmu seadus (tegelt Joule-Lenz) ütleb,
et kui vool on 0, siis kadusid ei olegi ;-) Tegelik kulupõhjus
mittetarbimise korral on hoopis liinide amortisatsioon. Mu meelest ei saagi
ükski suvila niipalju tarbida, et selle elektriliini (hoidku jumal, kui
alajaam kah masti otsas) amordikulud tasa tuleksid. Aga et meil on juba nii,
et me tahame kõik nende lõbusid kinni maksta, siis nood mittetarbijad
niipalju ei maksa, kui on kulutused neile elektri tagamiseks. Mis teha -
selline on ettepandud raamistik.
Peale selle - pole see nii lihtne vähemaks keerata ühti. On mitmeid
metoodikaid, millega saab juba puht tarbimisandmete kaudu öelda, et asi
kahtlane. Aga seda ma siin vast seletama ei hakka, mille järgi valitakse,
kellelt kontrollnäite vaadata. Ja ega ma tegelt kõiki nõkse kah vaevalt, et
tean (ja tahangi teada ;-).
R.