Post by TõnisRäägid vaheldumisi Narva plokist ja Aerocist. Kumba sa siis silmas pead?
Millegipärast eeldan et Aeroc on su leivanumber, kuna Narva plokk on ajast
ja arust ja minu tagasihoidlike teadmiste arvates tootmisest maas. Narva
plokki tehti põlevkivi tuhast, aeroc on poorbetoon. Ma ei arva et betoon
oleks vähem kivi kui põletatud savi ;)
Põlevkivituhast tehti eelmisel aastatuhandel ja nüüd
)kui ei raaŽtsi Silbeti kodelehel minna)teevad aeroci
taolist rohkem.
Millega need fibo graanulid koos seisavad`?
Õhk puhub jah ilmselt läbi. Kui ei krohvi.
rokkidest ja narvast puhub vuukidest kui on krohv puudu.
Kui aga vuuk servast serva segu täis on soojapidamine
olematu.(tarkus on kordamise isa)
Fibo võiks üldse niiodav olla et saaks mitteköetavaid
kuure ja garaazhe ehitada. Narva ja teistest aerokkidest
ehitada on sulaselge raiskamine.
Juba eelmisel sajandil tehtŽi massiliselt neid soojustusplokke
garaashideks ja muudeks saradeks
mida ei olnud vaja kütta.ŽPlokk oli liiga odav
Isegi siis hoiti kokku ja pandi ka majadele serviti.
Ise olen sellise majas, millele ei tohtinu rublaajal
projektida üle 60 ruudu elamispinda ja enne mind
pandi plokid serviti aga võit oli ainult 61,5 ruutu.
Selle poolteise ruudu tõttu peab nüüd 15% rohkem
kütma ehksiis jälle: ühekorra teed seina valmis aga kütad
eluaeg
Kunagi võeti Stalini ajal ja enne seda niisama põlekivituhka-
slakki veidi liiva ja tsementi ja tehti pätse-plokke.
Ei olnud vaja tuhka vahuks ajada ega silikaadiks liiva kuumutada.
Selliseid tuhaplokke(üli)odavaid on siiamaani seintes
näha. Saaks ka praegu toota. Mägesid tuha-slakiga lademes.
Betoon sisaldab tsementi, liiva vahest ka kildu.
narvas on liiva vähe ja tsementi ka.
aerokis on liiva palju ja tsementi veidi rohkem. Metalli peaks ka leiduma
kui analüüs teha mõlemale. Kildu kindlasti pole.
Muidugi on ta ka nimetet mullbetoon vahtbetoon.
Betoon on liiga jämedalt ütelda.
Nagu ütleks et on naine aga tegelikult tüdruknaine)neitsi))
R