Discussion:
Kivivill kruvidega?
(too old to reply)
Hendrik Karilaid
2003-10-27 12:50:36 UTC
Permalink
Sõber ehitab maja ja sai pisut tünga. Valis soojustuseks krohvitavad
kivivill-plaadid. Et pidada nii hea materjal olema, et 5cm piisab. Kujutasin oma
rumala mõistusega alul ette, et kuidas seda kivimaja külge kruvitud puitsõrestiku
vahele pannakse ja millised külmasillad sellest tekivad. Sain aga teada, et neid
hoopis liimitakse. Materjal kohal, paigaldamiseks aeg käes, läks siis peremees
poodi liimi ostma ja tuli välja, et see liim tuleb ruutmeetri kohta kallim, kui
vill ise...
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse - kruvidega. Teab
keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju jäik, kuid vill pehmem. Kas
peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad mustrina krohvi alt paistma ei jää
külmasilla tõttu? Töökohas siin kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja sellele
tekib küll selline ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.

Soovitus - kõikki materjale võrrelda paigaldusmeetodeid ja maksumust (sh.
tööhinda) arvesse võttes ;)
Hendrik
Estlander
2003-10-27 13:00:09 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Sõber ehitab maja ja sai pisut tünga. Valis soojustuseks krohvitavad
kivivill-plaadid. Et pidada nii hea materjal olema, et 5cm piisab. Kujutasin oma
rumala mõistusega alul ette, et kuidas seda kivimaja külge kruvitud puitsõrestiku
vahele pannakse ja millised külmasillad sellest tekivad. Sain aga teada, et neid
hoopis liimitakse. Materjal kohal, paigaldamiseks aeg käes, läks siis peremees
poodi liimi ostma ja tuli välja, et see liim tuleb ruutmeetri kohta kallim, kui
vill ise...
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse - kruvidega. Teab
keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju jäik, kuid vill pehmem. Kas
peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad mustrina krohvi alt paistma ei jää
külmasilla tõttu? Töökohas siin kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja sellele
tekib küll selline ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.
Soovitus - kõikki materjale võrrelda paigaldusmeetodeid ja maksumust (sh.
tööhinda) arvesse võttes ;)
Hendrik
Superatakiga ?
:))
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-27 13:08:56 UTC
Permalink
Tere!
Ma ei saa paljudest asjadest aru selle inimese tegevustes, aga see selleks.
- kas liimimiseks anyway pisut külm ei ole?
- soojustuse (matid) saab panna ka metallsõresiku vahele. Äärmisel juhul
võtku L-kujulise profiil, välisküljele jääb minimaalselt sõrestikku (ärgu
siis unustagu sõrestik horisontaalselt seina kruvida :))
- kruvidega ma villa küll ei paneks :)
- krohitava vati üheks eelduseks peaks olema tema kinnitus üle _kogu_ pinna,
ehk liimimine. Mis saab, kui see vatt (ok, vill) 'natsa' ära vajub mõnest
kohast selle krohvi raskuse mõjul???
---
Ma siin heietasin põhiliselt sellepärast, et Sa oma sõpra ohjedaksid, las
istub ja mõtleb natuke enne kui miskit tegema hakkab. Nikuinii miinuskraad
õues juba.
Altzz
Post by Hendrik Karilaid
Sõber ehitab maja ja sai pisut tünga. Valis soojustuseks krohvitavad
kivivill-plaadid. Et pidada nii hea materjal olema, et 5cm piisab. Kujutasin oma
rumala mõistusega alul ette, et kuidas seda kivimaja külge kruvitud puitsõrestiku
vahele pannakse ja millised külmasillad sellest tekivad. Sain aga teada, et neid
hoopis liimitakse. Materjal kohal, paigaldamiseks aeg käes, läks siis peremees
poodi liimi ostma ja tuli välja, et see liim tuleb ruutmeetri kohta kallim, kui
vill ise...
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse - kruvidega. Teab
keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju jäik, kuid vill pehmem. Kas
peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad mustrina krohvi alt paistma ei jää
külmasilla tõttu? Töökohas siin kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja sellele
tekib küll selline ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.
Soovitus - kõikki materjale võrrelda paigaldusmeetodeid ja maksumust (sh.
tööhinda) arvesse võttes ;)
Hendrik
Estlander
2003-10-27 13:19:20 UTC
Permalink
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Tere!
Ma ei saa paljudest asjadest aru selle inimese tegevustes, aga see selleks.
- kas liimimiseks anyway pisut külm ei ole?
- soojustuse (matid) saab panna ka metallsõresiku vahele. Äärmisel juhul
võtku L-kujulise profiil, välisküljele jääb minimaalselt sõrestikku (ärgu
siis unustagu sõrestik horisontaalselt seina kruvida :))
- kruvidega ma villa küll ei paneks :)
- krohitava vati üheks eelduseks peaks olema tema kinnitus üle _kogu_ pinna,
ehk liimimine. Mis saab, kui see vatt (ok, vill) 'natsa' ära vajub mõnest
kohast selle krohvi raskuse mõjul???
---
Ma siin heietasin põhiliselt sellepärast, et Sa oma sõpra ohjedaksid, las
istub ja mõtleb natuke enne kui miskit tegema hakkab. Nikuinii miinuskraad
õues juba.
Altzz
Post by Hendrik Karilaid
Sõber ehitab maja ja sai pisut tünga. Valis soojustuseks krohvitavad
kivivill-plaadid. Et pidada nii hea materjal olema, et 5cm piisab.
Kujutasin oma
Post by Hendrik Karilaid
rumala mõistusega alul ette, et kuidas seda kivimaja külge kruvitud
puitsõrestiku
Post by Hendrik Karilaid
vahele pannakse ja millised külmasillad sellest tekivad. Sain aga teada,
et neid
Post by Hendrik Karilaid
hoopis liimitakse. Materjal kohal, paigaldamiseks aeg käes, läks siis
peremees
Post by Hendrik Karilaid
poodi liimi ostma ja tuli välja, et see liim tuleb ruutmeetri kohta
kallim, kui
Post by Hendrik Karilaid
vill ise...
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse -
kruvidega. Teab
Post by Hendrik Karilaid
keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju jäik, kuid vill
pehmem. Kas
Post by Hendrik Karilaid
peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad mustrina krohvi alt paistma ei jää
külmasilla tõttu? Töökohas siin kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja
sellele
Post by Hendrik Karilaid
tekib küll selline ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.
Soovitus - kõikki materjale võrrelda paigaldusmeetodeid ja maksumust (sh.
tööhinda) arvesse võttes ;)
Hendrik
jah, las mõtleb elu üle järgi.
Ei tasu uisa-päisa mingit imevilla kokku osta ilma, et teaks kuidas seda
kasutatakse :)
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-27 13:20:34 UTC
Permalink
Ma arvan, et inimene laseb selle asja omale paigaldada. Ta ei peagi teadma
paigalduse üksikasju.
Tõsi küll hinna oleks võinud järgi uurida.
---
BTW Hendrik, kas see liim on mingi *liim* (epo ntx) või ikka segu moodi?
Altzz
Hendrik Karilaid
2003-10-27 13:56:23 UTC
Permalink
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Ma arvan, et inimene laseb selle asja omale paigaldada. Ta ei peagi teadma
paigalduse üksikasju.
Eks ta pane ikka natuke ise kah kätt külge, eelarve piiratud. Tahab ikka parimat,
mis selle raha eest saab. Eks ma siis soovitan, et peab võrgu ette panema, et
krohv pragunema ja vill raskuse all liikuma ei hakkaks. Aga kas võrguga tuleb
odavam, see iseasi.
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
BTW Hendrik, kas see liim on mingi *liim* (epo ntx) või ikka segu moodi?
Vot seda ma küll ei tea. Pidi olema spetsiaalselt villa liimimiseks.

Hendrik
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-27 14:09:33 UTC
Permalink
BS, plaadiliim on ka spetsiaalselt plaatimiseks. Samas siin listis on maha
öeldud, et plaadiliimi on ise segatud. Penost rääkimata. Kui tehnoloogia
näeb ette liimimist tuleb läbi vaadata ja proovida kõik lahendused just
liimiseks. Niiet - uuri järele.
Ainus soovitus on mitte kiirustada, et teistkordset ämbrit ette ei tuleks.
Kui asi on seina pandud, siis on vähe hilja mõelda juba.
Veel 'parem' on olla soovitaja olukorras, kus on juba hilja.
Mõtle sinagi, Hendrik :)
Altzz
Post by Hendrik Karilaid
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
BTW Hendrik, kas see liim on mingi *liim* (epo ntx) või ikka segu moodi?
Vot seda ma küll ei tea. Pidi olema spetsiaalselt villa liimimiseks.
Hendrik
Rynno Lohmus
2003-10-27 21:33:27 UTC
Permalink
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Ma ei saa paljudest asjadest aru selle inimese tegevustes, aga see selleks.
- kas liimimiseks anyway pisut külm ei ole?
Tundub et sa asjast ei jaga..tehakse nö telk ja puhur alla ja saab ka
südatalvel
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
- soojustuse (matid) saab panna ka metallsõresiku vahele. Äärmisel juhul
võtku L-kujulise profiil, välisküljele jääb minimaalselt sõrestikku (ärgu
siis unustagu sõrestik horisontaalselt seina kruvida :))
- kruvidega ma villa küll ei paneks :)
põhjendus ka paluks-mina plaanin just kruvidega+suured plastseibid
panna, ja 1 tuttav pani peno kruvidega+seibid
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
- krohitava vati üheks eelduseks peaks olema tema kinnitus üle _kogu_ pinna,
ehk liimimine.
ära uduta-nii see kyll pole

Mis saab, kui see vatt (ok, vill) 'natsa' ära vajub mõnest
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
kohast selle krohvi raskuse mõjul???
2mm krohvi on raske.....mõtle pisut
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
---
Ma siin heietasin põhiliselt sellepärast, et Sa oma sõpra ohjedaksid, las
istub ja mõtleb natuke enne kui miskit tegema hakkab. Nikuinii miinuskraad
õues juba.
ära teinekord heieta kui asjaga kursis pole......


parimat
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Altzz
Post by Hendrik Karilaid
Sõber ehitab maja ja sai pisut tünga. Valis soojustuseks krohvitavad
kivivill-plaadid. Et pidada nii hea materjal olema, et 5cm piisab.
Kujutasin oma
Post by Hendrik Karilaid
rumala mõistusega alul ette, et kuidas seda kivimaja külge kruvitud
puitsõrestiku
Post by Hendrik Karilaid
vahele pannakse ja millised külmasillad sellest tekivad. Sain aga teada,
et neid
Post by Hendrik Karilaid
hoopis liimitakse. Materjal kohal, paigaldamiseks aeg käes, läks siis
peremees
Post by Hendrik Karilaid
poodi liimi ostma ja tuli välja, et see liim tuleb ruutmeetri kohta
kallim, kui
Post by Hendrik Karilaid
vill ise...
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse -
kruvidega. Teab
Post by Hendrik Karilaid
keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju jäik, kuid vill
pehmem. Kas
Post by Hendrik Karilaid
peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad mustrina krohvi alt paistma ei jää
külmasilla tõttu? Töökohas siin kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja
sellele
Post by Hendrik Karilaid
tekib küll selline ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.
Soovitus - kõikki materjale võrrelda paigaldusmeetodeid ja maksumust (sh.
tööhinda) arvesse võttes ;)
Hendrik
Hendrik Karilaid
2003-10-28 07:32:41 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
põhjendus ka paluks-mina plaanin just kruvidega+suured plastseibid
panna, ja 1 tuttav pani peno kruvidega+seibid
Vaata penokas on tõesti tahke asi. Seda kasutatakse isegi raskete põrandate all,
kuna talub rõhkusi ja säilitab kuju. Kivivillplaat võib tunduda tahke, kuid astu
sinna jalgupidi peale või ripu selle küljes. Eriti, kui ta mõne kruviga kinni.
Krohv võib üsna raske asi olla ja kui kogu kivivilla pinda kinnituseks ei kasuta,
siis ta ajapikku vajub, kuna kruvil on väike pind võrreldes seinale. Kui seina
pealt liimitud ei ole, siis võib asi seal nihkuma hakata. Plaat ise piisavalt
kerge, et hõõrdejõu abil seina küljes püsida. Et krohv plaadi küljes ei ripuks,
siis tuleks kruvide külge armatuurvõrk panna, mis seda koos hoiab ja krohvi
raskuse kruvidele viiks.

Sai ehk puust ja punaselt.
Henrik
Rynno Lohmus
2003-10-28 20:17:15 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
põhjendus ka paluks-mina plaanin just kruvidega+suured plastseibid
panna, ja 1 tuttav pani peno kruvidega+seibid
Ma suhtun sinu teadmistesse, arusaamisse, järeldamisse ja ka
lugemisoskusesse pisut kriitiliselt....
Post by Hendrik Karilaid
Vaata penokas on tõesti tahke asi. Seda kasutatakse isegi raskete põrandate all,
kuna talub rõhkusi ja säilitab kuju.
ära sa märgi- ja mina ei tulnudki selle peale....kas vill on vedelas või
gaasilises olekus?????........eriti lahe väljend "tõesti tahke asi"-kas
see on miskine eri määratlus?ja mõtle pisut füüsika baaskususe peale
mis on rõhu definitsioon. Kas siis vill ei talu "rõhkusid" ja kuju ka ei
säilita?

Kivivillplaat võib tunduda tahke, kuid astu
Post by Hendrik Karilaid
sinna jalgupidi peale või ripu selle küljes.
hyppa peno peale ja vaata mis juhtub....või ripu....soovitavalt katse
tõepärasemaks muutmise nimel 9 korruselise maja rõdu küljes peno abil....

Eriti, kui ta mõne kruviga kinni.

KRUVIDEL ON SUURED PLASTSEIBID ALL
Post by Hendrik Karilaid
Krohv võib üsna raske asi olla ja kui kogu kivivilla pinda kinnituseks ei kasuta,
siis ta ajapikku vajub, kuna kruvil on väike pind võrreldes seinale.
"võib raske olla"-räägiks ikka reaalsetes ühikutes mitte mingis
turumulas "üsna"
ja mõtle pisut füüsika seisukohalt (alati sa ju kilkad, et oled nii tark
ja võitnud olümpiaade jne) kuidas mõjub jõud plaadi-seina vahel kui
plaat allapoole nihkuma hakkab. lisaks hõõrdejõud jne

Kui seina
Post by Hendrik Karilaid
pealt liimitud ei ole, siis võib asi seal nihkuma hakata. Plaat ise piisavalt
kerge, et hõõrdejõu abil seina küljes püsida. Et krohv plaadi küljes ei ripuks,
siis tuleks kruvide külge armatuurvõrk panna, mis seda koos hoiab ja krohvi
raskuse kruvidele viiks.
sa räägid järjekordselt asjadest millest sa ei tea....
Post by Hendrik Karilaid
Sai ehk puust ja punaselt.
vabanda mind, kuid minu füüsikuharidus saab sinust erinevalt asjast aru
ja seega ei ei teinud sa küll miskit selgemaks

ma veelkord soovitan sulle: " räägi asjadest millest tead" ja ei ole
vaja teisi eksiteele juhtida.


parimat

***@PhD
Hendrik Karilaid
2003-10-29 08:19:49 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Ma suhtun sinu teadmistesse, arusaamisse, järeldamisse ja ka
lugemisoskusesse pisut kriitiliselt....
Sinu kirutamisoskus norib kah kriitikat. See 2mm asi jäi täiesti kahe silma
vahele, kuina oli tsitaadi keskele uputatud. Ja siis veel targutav suhtumine
oponenti. Tavaliselt nii plõksivad ja ärplevad just sellised, kes üldse midagi ei
tea ja kasutavad news-i mingite puudujääkide kompenseerimiseks. Ma arvan, et kui
sa rahulikult ja lugupidavalt asja seletaksid, siis keskendutaks rohkem ka su jutu
mõttesse.
Post by Rynno Lohmus
KRUVIDEL ON SUURED PLASTSEIBID ALL
Pidasin silmas kruvi kaela, mitte pead. Need plastseibid tõesti head seina ja
plaadi vahel rõhu tekitamiseks. Nagu mainisin, peno säilitab kuju, vill annab
järgi ja jaotab rõkusi teisiti. Need on erinevad materjalid. See võib ka ennast
kumeraks keerata toetades ainult nurkadega vastu seina, kus need plastseibidega
kruvid. Mis iganes see probleem pole (krohvi raskus või platide deformatsioon,
niiskusresiim või jäätumispunkt) ei ole mina villa paneku instruktsioonidest
leidnud, et seda tohib penole analoogiliselt kruvidega panna. Loodsin, et siin on
ka asjatundjaid, kes probleemi lahti seletavad. Rohkem aga leidub targutavaid
tegelasi, keda hirmsasti häirivad teised newsis kirjutajad...

Hendrik
Viktor Grossmann
2003-10-29 09:16:58 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
plaadi vahel rõhu tekitamiseks. Nagu mainisin, peno säilitab kuju, vill annab
järgi ja jaotab rõkusi teisiti. Need on erinevad materjalid. See võib ka ennast
kumeraks keerata toetades ainult nurkadega vastu seina, kus need plastseibidega
kruvid. Mis iganes see probleem pole (krohvi raskus või platide deformatsioon,
niiskusresiim või jäätumispunkt) ei ole mina villa paneku
instruktsioonidest
Post by Hendrik Karilaid
leidnud, et seda tohib penole analoogiliselt kruvidega panna. Loodsin, et siin on
ka asjatundjaid, kes probleemi lahti seletavad. Rohkem aga leidub targutavaid
Mida-mida? Krohvialuseks mõeldud kivivillaplaadid ei anna järgi. Nüüd ma
enam ei tea, millest jutt käib, on sul pehmed villamatid (no neid küll ei
liimita ega krohvita ju) või kõvad kivivillast soojustusplaadid (neid
liimitakse või tüübeldatakse ja krohvitakse)?

Kinnitusi ja tehnoloogiat vaata näiteks
http://www.soojustuskeskus.ee/index.html sealt erakliendile->ehituslik
soojustus->seinad->krohvialuse viimistlusega->rockwool facade slab.
Pole tähtis, millise firma plaate soojustuseks kasutad, tehnoloogia on neil
kõigil sarnane. Kui aga inimene on ostnud ohjeldamatult kokku pehmeid
villamatte ja plaanib neid nüüd krohvida, siis minu kaastunne, selleks tuleb
tal nüüd soojustuse peale mingi jäik krohvitav seinakate monteerida, otse
sellisele villale ei pane krohvi mingi valemiga. Lihtsam on siis juba teisi
fassaadiviimistlusmeetodeid kasutada, laudis, plaadid vms

Viktor
Hendrik Karilaid
2003-10-29 09:40:32 UTC
Permalink
Post by Viktor Grossmann
Kinnitusi ja tehnoloogiat vaata näiteks
http://www.soojustuskeskus.ee/index.html sealt erakliendile->ehituslik
soojustus->seinad->krohvialuse viimistlusega->rockwool facade slab.
Ehk siis:
http://www.soojustuskeskus.ee/rockwool/leht_fasadeslab.htm
Samas:
http://www.soojustuskeskus.ee/rockwool/leht_fasadelamella.htm

Pakun, et see viimane on oluliselt odavam. Pole veel saanud mahti küsida, kumb tal
on, kuid kuna ta liimi otsis siis ilmselt see teine. Fasadeslab-l on peal jäik
kiht ja all pehmem. St. kui kruviga tõmmata, siis see pehme omandab seina kontuuri
ja pealmine hoiab survet majaseinale ning ei deformeeru aja jooksul. Seevastu
fasadelamella variandil see ülijäik kiht puudub. Minuarust täiesti mõistetav, miks
seda kruvidega paigaldada ei tohi.
Veel. Kui asi õieti tehtud, siis külmumispunkt peaks villa sisse jääma. Kui
majasein hingab (sissepoole pole kilet paigaldatud), siis peaks ka niiskus välja
liikuma. Kas pole ohtu, et ta villa sisse ära külmub ja siis sinna seda jääd
ladestuma hakkab pikkade külmade ajal? Kui nii, siis ei tasu ennast eriti eksitada
lasta krohvikihi kergusest, niiskus võib palju rohkem kaaluda. Sama ju katuste
puhul lumega, mis võhikul kahe silma vahele jääb.

Seda sai siin mõned kuud tagasi juba küsitud, et kas 5cm piisab. Arhitekt olevat
nii ette näinud ja nii ka jäi. Ootan põnevusega, kui see maja valmis saab. Arvan,
et sealt on nii mõndagi õppida, kui kunagi endal peaks ehitamiseks minema ;)
Hendrik
Rynno Lohmus
2003-10-29 20:22:22 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Ma suhtun sinu teadmistesse, arusaamisse, järeldamisse ja ka
lugemisoskusesse pisut kriitiliselt....
Sinu kirutamisoskus norib kah kriitikat. See 2mm asi jäi täiesti kahe silma
vahele, kuina oli tsitaadi keskele uputatud. Ja siis veel targutav suhtumine
oponenti. Tavaliselt nii plõksivad ja ärplevad just sellised, kes üldse midagi ei
tea ja kasutavad news-i mingite puudujääkide kompenseerimiseks. Ma arvan, et kui
sa rahulikult ja lugupidavalt asja seletaksid, siis keskendutaks rohkem ka su jutu
mõttesse.
mul sügavalt savi, kas sa tahad keskenduda või mitte. Ja ma ei pea küll
vajalikuks ennast ja oskusi siin tõestama hakkama...ja ma vabandan
teiste ees, aga miks ma peaks midagi sulle lugupidavalt seletama kui sa
ei viitsi oma kribatud juttugi eelnevalt läbi mõelda?
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
KRUVIDEL ON SUURED PLASTSEIBID ALL
Pidasin silmas kruvi kaela, mitte pead. Need plastseibid tõesti head seina ja
plaadi vahel rõhu tekitamiseks. Nagu mainisin, peno säilitab kuju, vill annab
järgi ja jaotab rõkusi teisiti.
miks ta järgi annab? kas väidad et elastne deformatsioon läheb
plastseks?. mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud


Need on erinevad materjalid. See võib ka ennast
Post by Hendrik Karilaid
kumeraks keerata toetades ainult nurkadega vastu seina, kus need plastseibidega
kruvid. Mis iganes see probleem pole (krohvi raskus või platide deformatsioon,
niiskusresiim või jäätumispunkt) ei ole mina villa paneku instruktsioonidest
leidnud, et seda tohib penole analoogiliselt kruvidega panna. Loodsin, et siin on
ka asjatundjaid, kes probleemi lahti seletavad. Rohkem aga leidub targutavaid
tegelasi, keda hirmsasti häirivad teised newsis kirjutajad...
eriti palju on neid peeglis....
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Kinnitusi ja tehnoloogiat vaata näiteks
http://www.soojustuskeskus.ee/index.html sealt erakliendile->ehituslik
soojustus->seinad->krohvialuse viimistlusega->rockwool facade slab.
Ehk siis:
http://www.soojustuskeskus.ee/rockwool/leht_fasadeslab.htm
Samas:
http://www.soojustuskeskus.ee/rockwool/leht_fasadelamella.htm

Pakun, et see viimane on oluliselt odavam. Pole veel saanud mahti
küsida, kumb tal
on, kuid kuna ta liimi otsis siis ilmselt see teine. Fasadeslab-l on
peal jäik
kiht ja all pehmem. St. kui kruviga tõmmata, siis see pehme omandab
seina kontuuri
ja pealmine hoiab survet majaseinale ning ei deformeeru aja jooksul.
Seevastu
fasadelamella variandil see ülijäik kiht puudub. Minuarust täiesti
mõistetav, miks
seda kruvidega paigaldada ei tohi.

ei saanud küll aru....
Õige vill on kogu ulatuses hästi tihe....


Veel. Kui asi õieti tehtud, siis külmumispunkt peaks villa sisse jääma.

aga loomulikult-milles küsimus?

Kui
majasein hingab (sissepoole pole kilet paigaldatud), siis peaks ka
niiskus välja
liikuma. Kas pole ohtu, et ta villa sisse ära külmub ja siis sinna seda jääd
ladestuma hakkab pikkade külmade ajal?

kuule kas pole piinlik natuke sellist juttu rääkida? ta külmab ja aurab
ju ka rõõmsasti-kas pole?. mäeg pesu kuivab talvel ju ka õues ära

Kui nii, siis ei tasu ennast eriti eksitada
lasta krohvikihi kergusest, niiskus võib palju rohkem kaaluda. Sama ju
katuste
puhul lumega, mis võhikul kahe silma vahele jääb.

Katuse puhul on teine asi

Seda sai siin mõned kuud tagasi juba küsitud, et kas 5cm piisab.

kui see on ainus soojustus, siis kindlasti ei piisa


parimat

rynno
Hendrik Karilaid
2003-10-30 07:41:37 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
miks ta järgi annab? kas väidad et elastne deformatsioon läheb
plastseks?. mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud
Klaasi peetakse kah tahkeks ja kristalseks aineks, st. ta ei tohiks kuju muuta.
Samas kui vanemaid aknaklaase mõõta, siis all on paksus märgatavalt suurem, kui
ülal. Kui sa midagi hetkeks kätte võtad ja see tahkena tundub, siis ei pruugi ta
seda olla pikema aja jooksul. Kõik vajub ajapikku. Ja ma väidan, et ka
kivivill-plaat muudab oma kuju, mistõttu kruvidega kinnitades ei ole enam tagatud
ühtlane haarduvus seinaga, kuna rõhk seinale on tugevam kruvide juures. Seetõttu
hakkab ta mujal rohkem ära vajuma, kui kruvide juures. See avaldub mõradena või
ebatasasustena krohvi pinnal. Kui klaasi puhul võtab see vajumine kümneid aastaid
aega, siis villa puhul pakun et aasta. Eradniks on muidugi see tugevndatud
pinnakihiga plaat, mida võib kruvidega panna, kuna peab kauem vastu ja võimadab
suuremaid surveid seinale. Pehmem eeldab liimimist, pide oleks ühtlane ja
vajumisel kogu sein seda ühtlaselt teeks. Ning pehmem plaat ei talu ebaühtlast
survet, mida tekitavad kruvid.
Saa aru, vill ja penoplast ei ole sama asi. Toodetakse küll penokale konkurentsi
pakkuvat villaplaati, mida võib kruvidega paigaldada, kuid iga villaplaat ei ole
selline! Ei maksa propageerida valesi ehitusvõtteid. Targutada oskame me kõik.

Ülejäänud juttu pole mõtet kommenteerida (ja lugeda). Salt ei leia muud, kui üle
keskmis ego paistet.
Hendrik
Ain Vagula
2003-10-30 07:49:06 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
miks ta järgi annab? kas väidad et elastne deformatsioon läheb
plastseks?. mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud
Klaasi peetakse kah tahkeks ja kristalseks aineks, st. ta ei tohiks kuju
muuta. Samas kui vanemaid aknaklaase mõõta, siis all on paksus märgatavalt
suurem, kui ülal.
Klaas on vedelik, ainult natuke paksem kui tavaline vesi. Seetõttu ta
voolabki. Tavaline klaas ei oma kristalset struktuuri.

ain
Herki Helves
2003-10-30 08:31:48 UTC
Permalink
Post by Ain Vagula
Tavaline klaas ei oma kristalset struktuuri.
klaas ei ole tahke aine.
Keemialoengutest on jäänud meelde, et amorfne osa on valdav, aga on ka
kristalseid piirkondi ja tahke on ta ikkagi. Mittekristalne ei tähenda veel,
et on vedel. Maailmas on siiski omaduste paljusus.

H*
Ilmar Naaber
2003-10-30 07:55:44 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
miks ta järgi annab? kas väidad et elastne deformatsioon läheb
plastseks?. mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud
Klaasi peetakse kah tahkeks ja kristalseks aineks, st. ta ei tohiks kuju muuta.
Sry, et teie vaidlusse sekkun.

Koolifüüsikast mäletan, et klaas ei ole tahke aine.
Amorfseks nimetati.
Seega => kujutu, vormitu; keem mittekristalliline

Tõsi, tema kujumuutmised toatemperatuuril on äärmiselt aeglased.
--
--IN--
Hendrik Karilaid
2003-10-30 12:20:55 UTC
Permalink
Post by Ilmar Naaber
Koolifüüsikast mäletan, et klaas ei ole tahke aine.
Amorfseks nimetati.
Täiesti nõus. Kirutasingi "peetakse tahkeks ja kristallseks" ja pidasin selle all
silmas just Rynno taolisi, kes võtavad asja kätte ja hindavad selle järgi omadusi,
kuidas sõrme all tundub.

Hendrik
Rynno Lohmus
2003-10-30 16:51:12 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Ilmar Naaber
Koolifüüsikast mäletan, et klaas ei ole tahke aine.
Amorfseks nimetati.
Täiesti nõus. Kirutasingi "peetakse tahkeks ja kristallseks" ja pidasin selle all
silmas just Rynno taolisi, kes võtavad asja kätte ja hindavad selle järgi omadusi,
kuidas sõrme all tundub.
teadlasena ei hinda ma asju, kuidas sõrme all tundub. Ja sa katsu
argumenteeritult vastata-" kas villa puhul läheb deformatsioon elastsest
plastseks ja peno puhul mitte" Ja paluks ka viide minu jutus kus ma
hindasin asju "sõrme järgi "

parimat

rynno

p.S. rohkem ei viitsi seletada-kui kellelgi on konkreetne küsimus siis
privasse palun
Hendrik Karilaid
2003-10-30 17:34:23 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
teadlasena ei hinda ma asju, kuidas sõrme all tundub. Ja sa katsu
argumenteeritult vastata-" kas villa puhul läheb deformatsioon elastsest
plastseks ja peno puhul mitte" Ja paluks ka viide minu jutus kus ma
hindasin asju "sõrme järgi "
"mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud" peaks üsna sobiv
vihje olema. Annab mõista - "olen seda käes hoidnud ja tean paremini"...
Kui ma nüüd õieti mäletan, siis neid termineid kasutati rohkem põrgete
iseloomustamiseks. St. kas muudab enegriat soojuseks või põrkub ideaalselt. Aine
omaduste jaoks pakuti siin paremaid termineid. Materjale võiks piiri tõmmates
liigitada elastseteks ja plastilisteks, kuid miks peaks deformatsioon minema
elastsest plastiliseks? Minu jaoks segane, mida sa küsida tahtsid. Ise said aru?
Üritasin ka jõudu mööda vastata. Räägime siis üle. Kõik on vähemal või rohkemal
määral plastiline ja ideaalset elastsust pole. Palju sõltub materjali
struktuurist, mitte ainult ainest. Peno hoiab oma kuju üsna hästi ja talub
suuremat rõhku. Ta koosneb gaasiga täidetud mullidest. Seetõttu surumisel ei pääse
gaas välja ja võimaldab kuju taastada, kui mulli seinad on deformeeritud. Tänu
kärje taolisele struktuurile on neid gaasi rõhutagi raske deformeerida. Väände all
pigem puruneb, kui paindub. Villas sisalduv gaas seevastu pääseb hästi minema ja
seetõttu on ta kergelt deformeeruv ja ei pruugi kuju säilitada. Survele paneb
kehvemini vastu ja miski ei sunni kiudusi oma endist kuju võtma, kui ainult nende
endi elastsus. Tõmbele pisut paremini. Mina ei samastaks neid kahte totaalselt
erinevat materjali. Veelgi enam, võrdleks neid kahe teise totaalselt erineva
ehitusmaterjaliga, mis omaette on suht kehvad, kuid kokku moodustavad väga hea -
betoon ja raudarmatuur. Betoon paneb hästi vastu survele, kuid väände või tõmbe
all puruneb. Raudvardad lähevad surudes lihtsalt kõveraks, kuid tõbele nad peavad
hästi vastu. Edasi oskab igaüks paralleele tõmmata.

Täitsa huvitab kohe, mis ala teadlane Rynno (kui see nimi üldse y-ga kirjutatakse)
on? Kõik lõigud algavad väikeste tähtedega, isegi elementaarset viisakust pole.
Rohkem nagu teismelisele omased suhtlusmeetodid, kui mõnele teadlasele...
Hendrik
Rynno Lohmus
2003-10-30 21:08:27 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
teadlasena ei hinda ma asju, kuidas sõrme all tundub. Ja sa katsu
argumenteeritult vastata-" kas villa puhul läheb deformatsioon elastsest
plastseks ja peno puhul mitte" Ja paluks ka viide minu jutus kus ma
hindasin asju "sõrme järgi "
"mul on tunne, et sa pole seda spets villa kunagi käes hoidnud" peaks üsna sobiv
vihje olema. Annab mõista - "olen seda käes hoidnud ja tean paremini"...
Kas sa siis oled või ei?
Post by Hendrik Karilaid
Kui ma nüüd õieti mäletan, siis neid termineid kasutati rohkem põrgete
iseloomustamiseks.
Mitte ainult....

St. kas muudab enegriat soojuseks või põrkub ideaalselt. Aine
Post by Hendrik Karilaid
omaduste jaoks pakuti siin paremaid termineid. Materjale võiks piiri tõmmates
liigitada elastseteks ja plastilisteks, kuid miks peaks deformatsioon minema
elastsest plastiliseks?
No seletame siis pisut...kui sa võtad traadi ja hakkad seda painutama,
siis teatud punktist edasi läheb elastne deformatsioon (a'la vedru)
plastseks (st ei taasta esialgset olekut)


Minu jaoks segane, mida sa küsida tahtsid. Ise said aru?

reeglina ikka saan
Post by Hendrik Karilaid
Üritasin ka jõudu mööda vastata. Räägime siis üle. Kõik on vähemal või rohkemal
määral plastiline ja ideaalset elastsust pole.
Unustame ideaalsuse tavaolukorras.


Palju sõltub materjali
Post by Hendrik Karilaid
struktuurist, mitte ainult ainest. Peno hoiab oma kuju üsna hästi ja talub
suuremat rõhku.
Jälle sa väidad asju ilma konkreetsete numbriteta.


Ta koosneb gaasiga täidetud mullidest. Seetõttu surumisel ei pääse
Post by Hendrik Karilaid
gaas välja ja võimaldab kuju taastada, kui mulli seinad on deformeeritud.
Suru küünega penot ja vaata kas jääb jälg järele või taastab ta esialgse
oleku.

Tänu
Post by Hendrik Karilaid
kärje taolisele struktuurile on neid gaasi rõhutagi raske deformeerida. Väände all
pigem puruneb, kui paindub.
pane meetripikkuse peno otsad kahe tellise peal ja kolmas keskele
raskuseks-ja vaata kuu aja pärast mis juhtunud on (läheb looka nagu
vibu, ilma purunemata).

Villas sisalduv gaas seevastu pääseb hästi minema ja

Penot ja villa ei saa võrrelda gaasi seisukohalt. Penos on tõesti nö
gaasipadjad mis annavad elastsuse, aga villas on need kiud, mis käituvad
kui kimp vedrusid.
Post by Hendrik Karilaid
seetõttu on ta kergelt deformeeruv ja ei pruugi kuju säilitada. Survele paneb
kehvemini vastu ja miski ei sunni kiudusi oma endist kuju võtma, kui ainult nende
endi elastsus. Tõmbele pisut paremini. Mina ei samastaks neid kahte totaalselt
erinevat materjali.
Ma ei olegi neid samastanud. Ma väidan vaid, et mõlemad võivad käituda
suhteliselt samamoodi, olgugi et eri struktuuriga materjalid.

Veelgi enam, võrdleks neid kahe teise totaalselt erineva
Post by Hendrik Karilaid
ehitusmaterjaliga, mis omaette on suht kehvad, kuid kokku moodustavad väga hea -
betoon ja raudarmatuur. Betoon paneb hästi vastu survele, kuid väände või tõmbe
all puruneb. Raudvardad lähevad surudes lihtsalt kõveraks, kuid tõbele nad peavad
hästi vastu. Edasi oskab igaüks paralleele tõmmata.
See on betooninäide ei sobi antud konteksti
Post by Hendrik Karilaid
Täitsa huvitab kohe, mis ala teadlane Rynno (kui see nimi üldse y-ga kirjutatakse)
Ok kui sa tahad isiklikuks minna, ega ma kade ole- õige nimi on muidugi
ü tähega aga kasutan netis y-t, kuna välismaal olles on raske
täpitähtedega opereerida. Ja hariduselt on rakendusfüüsik
(Nanotehnoloogia).
Post by Hendrik Karilaid
on? Kõik lõigud algavad väikeste tähtedega, isegi elementaarset viisakust pole.
Noh see on sul küll otsitud viga-süveneks ikka sisusse. Ma ei pea seda
taunitavaks, kui keegi netis mõne lause väikse tähega kirjutab. Ja kas
sina ise oled sellest patust siis täiseti prii?
Post by Hendrik Karilaid
Rohkem nagu teismelisele omased suhtlusmeetodid, kui mõnele teadlasele...
Ole hea ja tutvusta ka oma backgroundi, et saaksime sinu väidete
usaldusväärsuses kindlad olla.

parimat

Rünno
Hendrik Karilaid
2003-10-31 07:34:18 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Kas sa siis oled või ei?
Kas ma konkreetselt sellist käes olen hoidnud, mis sõbral ehitusel, ei tea.
Tundub, et sina tead...
Post by Rynno Lohmus
No seletame siis pisut...kui sa võtad traadi ja hakkad seda painutama,
siis teatud punktist edasi läheb elastne deformatsioon (a'la vedru)
plastseks (st ei taasta esialgset olekut)
Pigem ikka nii, et asi on mingis vahekorras plastiline ja elastne, mis sõltub
temperatuurist. Temperatuur sõltub aga sellest, palju pingesse laetud pot
energiast soojuseks muudetakse ja palju pinda jahtumiseks on. St. mida kiiremini
mitte-ideaalset vedru kokku surud, seda plastilisem ta on ja vähem välja sirutab.
Vaja lihtsalt molekule ümber paigutada. Teras on suht elastne ja teras-vedrud (kui
puru ei lähe) võtavad endise asendi tagasi. Pehme raud läheb kuumaks ja sirutab
vähem tagasi. Kuld, mis on hästi sepistatav materjal, paigutab edukalt
deformatsiooni tagajärjel molekule ringi ja sellest õiget vedru ei saa.
Niiet ei ole mingit üleminekut. Võibolla ainult väga kiirel deformeerimisel, kuna
siis plastilisus tõuseb tänu tõusnud temperatuurile. Pikema aja vältel on need
protsessid konstantsed ja kiu plastilisus sõltub tema amorfsusest. Täitsa
võimalik, et penokas kasutatav plastik on palju vedelam, kui villas kasutatav
kivi, kuid tema struktuur on tänu gaasimullidele seda elastsem, mida vedelam on
aine.
Post by Rynno Lohmus
pane meetripikkuse peno otsad kahe tellise peal ja kolmas keskele
raskuseks-ja vaata kuu aja pärast mis juhtunud on (läheb looka nagu
vibu, ilma purunemata).
Ja piisava soojuse korral võtab endise kuju umbes sama ajaga. Seda juhul kui
mullides piisavalt rõhku ja materjal piisavalt vedel, et deformatsiooni taastada.
Vaidluse selguse mõttes võiks sama tsükli läbi teha sama suure kivivillplaadiga.
Pakun, et need liimiga paigaldamiseks mõeldud plaadid lähevad kohe looka ja
vaevalt et üldse samas asendis telliskivi poolt tekitatud lisapinge vabastamisel
kuju taastavad.
Post by Rynno Lohmus
täpitähtedega opereerida. Ja hariduselt on rakendusfüüsik
(Nanotehnoloogia).
Kas siis tegemist on lihtsalt emotsioonidest tingitud möödarääkimisega või oskad
sa oma haridusega näidata nüanssi, millega ma oma jutus mööda panen? Miks me
üksmeelele ei jõua?
Post by Rynno Lohmus
Ole hea ja tutvusta ka oma backgroundi, et saaksime sinu väidete
usaldusväärsuses kindlad olla.
Autoriteetsusele mina oma jutu usutavuse suurendamiseks tuginema ei hakka. Väita
võib mida iganes. Üritan ikka loogiliselt ja arusaadavalt asjale läheneda. Ja seda
ilma emotsioonideta.

Lugupidamisega
Hendrik
Rynno Lohmus
2003-10-31 19:04:06 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
No seletame siis pisut...kui sa võtad traadi ja hakkad seda painutama,
siis teatud punktist edasi läheb elastne deformatsioon (a'la vedru)
plastseks (st ei taasta esialgset olekut)
Pigem ikka nii, et asi on mingis vahekorras plastiline ja elastne, mis sõltub
temperatuurist.
Kõik ei ole nii triviaalselt must ja valge-ja palun ära eksita ka teisi
kontrollimatute väidetega. Kui sa seda minu näitena toodud traati
painutad siis teatud punktist läheb elastne deformatsioon üle plastseks.
Proovi järele kui ei usu. Ja ühekorde painde korrel ei tõuses see temp.
seal miskit palju.

Temperatuur sõltub aga sellest, palju pingesse laetud pot
Post by Hendrik Karilaid
energiast soojuseks muudetakse ja palju pinda jahtumiseks on. St. mida kiiremini
mitte-ideaalset vedru kokku surud, seda plastilisem ta on ja vähem välja sirutab.
Kui ma töötan elastses piirkonnas siis pole vahet kui kiiresti/aeglaselt
seda vedru liigutada. Näiteks auto vedrud töötavad nii talvel kui ka
suvel olgugi et temperatuuride vahe kuni 70 kraadi
Post by Hendrik Karilaid
Vaja lihtsalt molekule ümber paigutada. Teras on suht elastne ja teras-vedrud (kui
puru ei lähe) võtavad endise asendi tagasi. Pehme raud läheb kuumaks ja sirutab
vähem tagasi. Kuld, mis on hästi sepistatav materjal, paigutab edukalt
deformatsiooni tagajärjel molekule ringi ja sellest õiget vedru ei saa.
Proovi oma teooriat absoluutse nulli lähedal rakendada:P
Kui katseteks läheb on krüotehnika minu poolt:)

Aga ka kullal on elastse deformatsiooni piirkond.
Post by Hendrik Karilaid
Niiet ei ole mingit üleminekut.
Vabanda pisut, aga ära selliseid väiteid nii kindlana esita-eriti kui
see on lausvale. Ma ei taha korraldada siin mingit füüsika baaskursuse
seletamist-uuri pisut kirjandust.

Võibolla ainult väga kiirel deformeerimisel, kuna
Post by Hendrik Karilaid
siis plastilisus tõuseb tänu tõusnud temperatuurile. Pikema aja vältel on need
protsessid konstantsed ja kiu plastilisus sõltub tema amorfsusest. Täitsa
võimalik, et penokas kasutatav plastik on palju vedelam, kui villas kasutatav
kivi, kuid tema struktuur on tänu gaasimullidele seda elastsem, mida vedelam on
aine.
Oot-oot hetkel segad sa omavahel kokku tahke ja gaasilise ja saad vedela?
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
pane meetripikkuse peno otsad kahe tellise peal ja kolmas keskele
raskuseks-ja vaata kuu aja pärast mis juhtunud on (läheb looka nagu
vibu, ilma purunemata).
Ja piisava soojuse korral võtab endise kuju umbes sama ajaga.
No proovi ja anna ka meile teada-ma küll julgen pisu kahelda. Siis peaks
sinu teooria järgi kunagi kokkupressitud peno mingi aja jooksul taastama
esialgse oleku (graanulid) ? Mõtle näiteks arvuti transpordiks mõeldud
penos otste peale. Oled sa näinud neid ajapikku esialgset kuju taastamas?


Seda juhul kui
Post by Hendrik Karilaid
mullides piisavalt rõhku ja materjal piisavalt vedel, et deformatsiooni taastada.
Vaidluse selguse mõttes võiks sama tsükli läbi teha sama suure kivivillplaadiga.
Pakun, et need liimiga paigaldamiseks mõeldud plaadid lähevad kohe looka ja
vaevalt et üldse samas asendis telliskivi poolt tekitatud lisapinge vabastamisel
kuju taastavad.
Ma küll usuks pigem seda, sest seal on deformatsioonimehanism teistsugune.
Post by Hendrik Karilaid
Kas siis tegemist on lihtsalt emotsioonidest tingitud möödarääkimisega või oskad
sa oma haridusega näidata nüanssi, millega ma oma jutus mööda panen? Miks me
üksmeelele ei jõua?
Sa oled omas nii kinni ja ei räägi teaduslikes terminites. Ja mulle
tundub, et me mõlemad säästame oma aega ja ka teiste närve kui lõpetame
füüsika põhitõdede selgitamise ehituslistis-nagu oled sa märganud,
siis kirjutame vaid vastastikku. Kui satud kunagi Tartusse ja omad
tunnikest vaba aega olen nõus tutvustama sulle oma (ja ka asutuse)
köögipoolt ja siis võime ühise laua taga neid asju lahata.
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Ole hea ja tutvusta ka oma backgroundi, et saaksime sinu väidete
usaldusväärsuses kindlad olla.
Autoriteetsusele mina oma jutu usutavuse suurendamiseks tuginema ei hakka. Väita
võib mida iganes.
Mina katsun siiski väita ainult seda mis on ka teiste poolt tunnustatud.
Milleks loopida lihtsalt tühje väiteid?

Üritan ikka loogiliselt ja arusaadavalt asjale läheneda. Ja seda
Post by Hendrik Karilaid
ilma emotsioonideta.
No see on tõesti mõistlik-eks me kõik katsu õppida. Aga kui sina oled
mingi alaga palju tegelenud ja siis tullakse kohe sind lolliks kuulutama
eks aja ju pisut hinge täis.:)

Kas sa näiteks Hr. Ojamaa väidete üle kahtled, kui see puudutab näiteks
projekterimist.
Või kui Hr. Talimaa seletab miskit automaatkastidest-kas sa tembeldad ta
jutu kohe jamaks ja nõuad tõestusi?

Ma VASTUTAN oma füüsikaalase teksti osas- tulisemate vaidluste korral
leiab isegi vastava kirjanduse.


parimat

rynno
Hendrik Karilaid
2003-11-03 08:58:56 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Kõik ei ole nii triviaalselt must ja valge-ja palun ära eksita ka teisi
kontrollimatute väidetega. Kui sa seda minu näitena toodud traati
painutad siis teatud punktist läheb elastne deformatsioon üle plastseks.
Oeh. Kui paindest tekitatud rõhk ja kuumus aatomite ümberpaiknemist hüppeliselt
suurendavad, siis jah. See on aga sõltuvuses ka protsessi kiirusest. Traati
kiiremini väänan, siis saan plastilisema tulemuse. Piisavalt palju edasi-tagasi,
siis läheb asi kuumaks. Veel rohkem ja saan juba kaks traadi juppi...
Me räägime siin pika-ajalistest pingetest. Nii aastate kontekstis.
Post by Rynno Lohmus
Proovi oma teooriat absoluutse nulli lähedal rakendada:P
Olen kastnud kummivoolikut vedelasse lämmastikku ja asi on peale seda rabe nagu
plastmass. Aga ma ei saa aru, mida see absoluutne null siia puutub...
Post by Rynno Lohmus
Sa oled omas nii kinni ja ei räägi teaduslikes terminites. Ja mulle
Tegeleme vist rohkem teineteise süüdistamise, kui probleemi lahkamisega?
Post by Rynno Lohmus
No see on tõesti mõistlik-eks me kõik katsu õppida. Aga kui sina oled
mingi alaga palju tegelenud ja siis tullakse kohe sind lolliks kuulutama
eks aja ju pisut hinge täis.:)
Igal sammul süüdistad mind, et ma ajan mingit jama ja villa võib vabalt kruvidega
panna. See oli põhikoht, ks sa põlema läksid. Tõde on aga tootja poolt tehtud
kalkulatsioonides ja katsetustes. Kui vill on ette nähtud liimiga paigaldamiseks,
siis on kurjast soovitada seda kruvidega panna, olgu see näiliselt kui kõva tahes.
Sina ajad aga oma ja üritad kõigest väest väita, et ei juhtu midagi. Ja seda
teadmata isegi millise villaga tegu. Mina üritan kõigest oletada, mis võib juhtuda
ja nuputada, miks tootja on nii ette näinud. Siis on vaja sul kõikke võimalikult
tuliseilt maha teha, põhiline et välja käidud väited kehtima jääks. Võiksime
vähemalt selles üksmeelele jõuda, et teha tuleb nii, kuidas tootja ette näinud ja
muu võib unustada. Sry. kui minupoolsed etteheited ülekohtused.

Hendrik
Rynno Lohmus
2003-11-03 21:29:41 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Kõik ei ole nii triviaalselt must ja valge-ja palun ära eksita ka teisi
kontrollimatute väidetega. Kui sa seda minu näitena toodud traati
painutad siis teatud punktist läheb elastne deformatsioon üle plastseks.
Oeh. Kui paindest tekitatud rõhk ja kuumus aatomite ümberpaiknemist hüppeliselt
suurendavad, siis jah.
Aga miks hüppeliselt? Ja painde kohas pole ainult rõhk. Ja elastse
deformatsiooni korral pole seda sooja ka palju eraldumas. Mine katsu
auto vedrusid peale trepilist teed....

See on aga sõltuvuses ka protsessi kiirusest. Traati
Post by Hendrik Karilaid
kiiremini väänan, siis saan plastilisema tulemuse. Piisavalt palju edasi-tagasi,
siis läheb asi kuumaks. Veel rohkem ja saan juba kaks traadi juppi...
Kui oled elastses piirkonnas siis ei saa...
Post by Hendrik Karilaid
Me räägime siin pika-ajalistest pingetest. Nii aastate kontekstis.
Kuidas sa aja faktori füüsikaliselt sisse tood?
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Proovi oma teooriat absoluutse nulli lähedal rakendada:P
Olen kastnud kummivoolikut vedelasse lämmastikku ja asi on peale seda rabe nagu
plastmass. Aga ma ei saa aru, mida see absoluutne null siia puutub...
Proovi traadiga....
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
Sa oled omas nii kinni ja ei räägi teaduslikes terminites. Ja mulle
Tegeleme vist rohkem teineteise süüdistamise, kui probleemi lahkamisega?
No sa suudad kõik protsessid viia temperatuuri peale....Kas tõesti sulle
koolis deformatsioonidest ei räägitud?
Post by Hendrik Karilaid
Post by Rynno Lohmus
No see on tõesti mõistlik-eks me kõik katsu õppida. Aga kui sina oled
mingi alaga palju tegelenud ja siis tullakse kohe sind lolliks kuulutama
eks aja ju pisut hinge täis.:)
Igal sammul süüdistad mind, et ma ajan mingit jama ja villa võib vabalt kruvidega
panna.
Ja palun siis põhjendused miks ei või?

See oli põhikoht, ks sa põlema läksid. Tõde on aga tootja poolt tehtud
Post by Hendrik Karilaid
kalkulatsioonides ja katsetustes.
Loomulikult-ja tootja näidistes on alati kivisein ja kleepimine. Aga kui
seda võtta pole? Ja rahakott otsib vastuvõetavamat varianti? Ja pimesi
tootja uskumine on muidugi kaupmeeste rõõm-ostja ostab mida iganes ja
usub pimesi.

Kui vill on ette nähtud liimiga paigaldamiseks,
Post by Hendrik Karilaid
siis on kurjast soovitada seda kruvidega panna, olgu see näiliselt kui kõva tahes.
Esita ikka mõistlikke argumente, mitte "teistmoodi pole ette nähtud"
Post by Hendrik Karilaid
Sina ajad aga oma ja üritad kõigest väest väita, et ei juhtu midagi.
No tõesta vastupidist.


Ja seda
Post by Hendrik Karilaid
teadmata isegi millise villaga tegu.
Ma tean millist villa pannakse seina. Muideks Soojustuskeskus jagab
tasuta näidiseid u. 20*30 cm tykid. Ma suvel võtsin omale-tead kui et
teaks et villaga tegu, siis ei usuks kui kõva ta on.

Mina üritan kõigest oletada, mis võib juhtuda
Post by Hendrik Karilaid
ja nuputada, miks tootja on nii ette näinud. Siis on vaja sul kõikke võimalikult
tuliseilt maha teha, põhiline et välja käidud väited kehtima jääks. Võiksime
vähemalt selles üksmeelele jõuda, et teha tuleb nii, kuidas tootja ette näinud ja
muu võib unustada.
No ma küll püüan mõtlemist välja lülitada, aga näed ei õnnestu.

Sry. kui minupoolsed etteheited ülekohtused.

Pole hullu-ma paksu nahaga :P

Rünno

P.S. Äkki on veel siin reaalala inimesi kes ka osaleks füüsikaliste
protsesside selgitamisel
Ain Vagula
2003-11-03 22:02:08 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
P.S. Äkki on veel siin reaalala inimesi kes ka osaleks füüsikaliste
protsesside selgitamisel
Nii palju kui mina olen neid näidiseid näinud on ikka jutt nii, et
põhiliselt liimitakse, kuid ka liimitud materjal kinnitatakse lisaks veel
klambrite või tüüblitega. Ja ka tüüblitega kinnitatava materjali alla
pannakse kuigipalju liimi. Väga ebatasaste või sügavalt murenenud kohtade
kohal, näiteks kehva kvaliteediga keraamilisest tellisest parapetid ja
aknaalused, kinnitatakse kogu kraam veel ka Z-kujuliste siinidega, et ta ei
laperdaks.

Ei ole vaja rääkida villa läbivajumisest tüüblite kohal, sest vill/tüübel
võrk/kattekiht moodustavad kokku päris kõva kooriku, kus üks hoiab teist
kinni. Komposiitkonstruktsioonides on mõttetu arutada üksikute elementide
käitumist, nad ei käitu omapead niikuinii mitte kuidagi.

Näiteid: mineraalvill tüüblitega (ja liimiga) -
http://www.betotrade.ee/index.php?page=tooted&item=175
Tüübelduse valikust on pikalt-laialt siin -
http://www.betotrade.ee/index.php?&item=35

Ja kui praktikas on probleeme, siis helistage neile. Mitte tingimata
Betotrade omadele, ma ei tunne neid ise ka. Ma räägin tavaliselt TexColori
inimestega, sest neid ma tunnen, aga neil pole vist veebi piltidega.
Neid firmasid on palju ja kui te kardate, et küsija suu peale lüüakse, siis
mõelge mingi sobiv legend välja.

Ma ise ei peagi seda nii detailselt teadma ja riigihankesse ei tohigi firmat
sisse kirjutada, samas aga, tundmata konkreetse toote nimetust, mille
peatöövõtja valib, ei taha ma ka ülearu ette kirjutada, peale värvi ja
tulepüsivuse ja soojuslike-niiskuslike näitajate. Minu poolest kleepigu nad
seda või lehmasitaga, peaasi, et garantii annavad ja kõik sertifikaadid
olemas on, kaasa arvatud tervisekaitse suur punane pitsat 'EI HAISE'.

ain
Ain Vagula
2003-10-30 07:56:57 UTC
Permalink
talu ebaühtlast survet, mida tekitavad kruvid. Saa aru, vill ja penoplast
ei ole sama asi. Toodetakse küll penokale konkurentsi pakkuvat
villaplaati, mida võib kruvidega paigaldada, kuid iga villaplaat ei ole
selline! Ei maksa propageerida valesi ehitusvõtteid. Targutada oskame me kõik.
Muig, kõva villplaati loetakse palju kvaliteetsemaks krohvialuseks
materjaliks, aga see avaldub paraku ka hinnas. Seda, kas miski alla vajub
või mitte - no ei maksa üle dramatiseerida. Sellised konstruktsioonid on
arvutatud ikkagi konkreetsele elueale. Krohv, kuigi ka õhuke, jäigastab
villa püstsuunas ja kruvid hoiavad kogu plaati kenasti paigal. Vill muide
nakkub krohviga palju paremini (eriti lamellidega). Vaheliistudest oli juba
juttu, aga see on tõesti suurte kõrguste juures.

ain
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-30 08:33:37 UTC
Permalink
Jah.
Kui see jutt oleks threadi alguses tulnud oleks hulk emotsioone tekkimata
jäänud.
OK, oleks tädil rattad, oleks omnibuss.
Teab keegi siin selle konstruktsiooni arvutuslikku eluiga?
Altzz
Post by Ain Vagula
Muig, kõva villplaati loetakse palju kvaliteetsemaks krohvialuseks
materjaliks, aga see avaldub paraku ka hinnas. Seda, kas miski alla vajub
või mitte - no ei maksa üle dramatiseerida. Sellised konstruktsioonid on
arvutatud ikkagi konkreetsele elueale. Krohv, kuigi ka õhuke, jäigastab
villa püstsuunas ja kruvid hoiavad kogu plaati kenasti paigal. Vill muide
nakkub krohviga palju paremini (eriti lamellidega). Vaheliistudest oli juba
juttu, aga see on tõesti suurte kõrguste juures.
ain
Helar Laasik
2003-10-30 08:56:52 UTC
Permalink
On Thu, 30 Oct 2003 09:41:37 +0200
Post by Hendrik Karilaid
Samas kui vanemaid aknaklaase mõõta, siis all on paksus märgatavalt
suurem, kui ülal.
Üks teooria on, et põhjus oli tootmisprotsessis, aga mitte voolavuses
Sattus kunagi üks materjal kätte, teemaks "Mis see klaas siis tegelikult
on?" ja seal oli sellest juttu. Kahjuks linki enam ei mäleta.

Helar
Alo Raidaru
2003-10-30 09:50:17 UTC
Permalink
Post by Helar Laasik
Post by Hendrik Karilaid
Samas kui vanemaid aknaklaase mõõta, siis all on paksus märgatavalt
suurem, kui ülal.
Üks teooria on, et põhjus oli tootmisprotsessis, aga mitte voolavuses
Sattus kunagi üks materjal kätte, teemaks "Mis see klaas siis tegelikult
on?" ja seal oli sellest juttu. Kahjuks linki enam ei mäleta.
Üks selline klaasiga sarnane aine on pigi. Ainult tema voolab natuke
kiiremini. Füüsikaloengutel näitati pigitükke, mis olid katseklaasidesse
pandud 5 - 10 - 15 aastat tagasi ja oli näha kuidas ta ajaga valgunud olid.

Kahtlemata on olemas nähtus, et amorfsed ained voolavad.
Kas selle tõttu klaasvill maja seinast keldrisse voolab, on natuke
kahtlane. Vähemalt kulub selleks piisavalt aega, et ei pea selle pärast
halle juukseid kasvatama.

Vaatan aknast majanurgal olevat krohvitud penoplasti (vist ka amorfne
aine), aga see on ikka samasugune kui 5. aastat tagasi.
Eriti ei ole voolanud.

Aga mis takistab sellel "erivillal" kihistuda, oleks üldhariduse jaoks
täitsa huvitav teada saada.
Kes teab vaikib, kes ei tea räägib.
Mine või ABC-sse vaatama. :)

A.R.
Hendrik Karilaid
2003-10-30 12:53:54 UTC
Permalink
Post by Alo Raidaru
Vaatan aknast majanurgal olevat krohvitud penoplasti (vist ka amorfne
aine), aga see on ikka samasugune kui 5. aastat tagasi.
Kui plast isegi amorfne on, siis penoka puhul võtab voolamine väga kaua aega.
Võibolla aastasadu. Asi selles, et ta koosneb plast-seinaga mullikestest, mis suht
sarnased kärg-struktuurile. See on aga üks stabiilsemaid struktuure, kuna suudab
rõhkusi jaotada ühtlaselt laiali olles samas väga kerge. Tühi meekärg hoiab oma
kuju palju kauem, kui sama kujuga vahast keha. Kui me aga teeks sellest vahast
vatti, siis olgugi et ta on kerge, vajub ta üsna ruttu ära. Klaas on analoogiline
asi plastile, kuid tugevat villa sellest ei saa. Kivi ehk suurusjärk tugevam, kuid
ikkagi villana on tal nõrk struktuur.
Pakun, et õige villaplaat püsib kruvidega ehk ilusti 40a ennem kui fasaadis
muudatused näha. See liimitav plaat, kui õnnestubki kohe kruvidega ilusti teha,
siis peab ehk mõne aasta. Kui vajuma ei hakka, siis kumeraks läheb küll. Miks
muidu on ta ette nähtud liimiga paigaldamiseks!

Kui krohvi paksus 2mm, siis märjalt kaalub see üle 2kg ruutmeeri kohta, kuna kivi
on raskem kui vesi. Samas villa sisse mahtuva niiskuse suhtes tundub see tühine.
Mida tihedam vill, seda rohkem niiskust mahutab. Ja olen näinud talvel härma
läinud villa soojustuses. Seest tulnud niiskus võib vabalt soojustusse jäätuda,
seda enam kui seda katab tihedam krohv. Kuivava pesuga pole mõtet võrrelda, kuna
neid ei kata miski ja neile ei toodeta niiskust juurde. Pole nad ka märjad vaid
niisked. Märg pesu võib külma ilmaga ka jääkamakaks külmuda ennem kui vesi jõuab
välja auruda. Edasi on aurumine juba aeglasem.
Hendrik
Alo Raidaru
2003-10-30 13:21:56 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Märg pesu võib külma ilmaga ka jääkamakaks külmuda ennem kui vesi jõuab
välja auruda. Edasi on aurumine juba aeglasem.
Samas ära ta sealt aurab. Ka külmaga. Keemikud isegi külmutavad oma aine
ja siis aurutavad vedeliku välja. Tõsi, hõrenduse all. Saab kiiremini.

A.R.
Guido Soosaar
2003-10-28 21:21:28 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Vaata penokas on tõesti tahke asi. Seda kasutatakse isegi raskete põrandate all,
kuna talub rõhkusi ja säilitab kuju. Kivivillplaat võib tunduda tahke, kuid astu
Muideks, ka villa kasutatakse põrandates betooni all :
http://www.isover.ee/products/default.asp?aid=1&bid=13&cid=83&val=1

Kui natuke surfata saab pea kõik teada mis tarvis :)

GuidZ
Ain Vagula
2003-10-28 21:36:17 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by Hendrik Karilaid
Vaata penokas on tõesti tahke asi. Seda kasutatakse isegi raskete
põrandate all,
Post by Hendrik Karilaid
kuna talub rõhkusi ja säilitab kuju. Kivivillplaat võib tunduda tahke,
kuid astu
http://www.isover.ee/products/default.asp?aid=1&bid=13&cid=83&val=1
Mujal kasutatakse jah, neil pole seal kordi odavamat kontrollimata
kvaliteediga vahtplasti saada. Mõnikord polegi see oluline.

ain
Guido Soosaar
2003-10-28 21:42:40 UTC
Permalink
Post by Ain Vagula
Mujal kasutatakse jah, neil pole seal kordi odavamat kontrollimata
kvaliteediga vahtplasti saada. Mõnikord polegi see oluline.
Mnjah, kiirelt vaadates tundus hinnavahe olevat kuskil 2 korda aga võin
eksida muidugi. Aga samas - ei tasu ju jama kokkukeeramist propageerida :)

GuidZ
Hendrik Karilaid
2003-10-29 09:20:33 UTC
Permalink
Post by Guido Soosaar
http://www.isover.ee/products/default.asp?aid=1&bid=13&cid=83&val=1
Nojah. tegelikult kasutatakse ka kergkruusa, kuid kas seda kruviga seina saab?
Liimides ehk.
Vill püsiks kah ma arvan ilusti vastu seina, kui seda miski toetaks. Ujuvpõranda
all on tal optimaalne rõhk, mis surub, kuid kas penokale analoogiliselt betooni
valu kannatab? Ma nüüd ei ole proovinud, kuid millegipärast tundub, et
villaplaadile jääks sügavam jälg, kui peale astuda, seega talub vähem rõhke ja
annab ka paindele järgi.

Ühesõnaga, minus tekitas see jutt (villaplaate penokale analoogiliselt kriviga
seina) kergelt kahtlust. Kuna aga targemad ei tea ohtudest midagi rääkida ja
üldine (võvahäälsem) arvamus kaldub kruvi kasuks, siis ei hakka sõpra hoiatama ja
vaatab, mis saab.
Hendrik
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-28 07:40:08 UTC
Permalink
OK, ma siis ei heieta ... ja pole asjaga kursis ... ja teise asjaga ka ei
ole ...
Post by Rynno Lohmus
ära teinekord heieta kui asjaga kursis pole......
parimat
Andres V
2003-10-28 07:45:59 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Mis saab, kui see vatt (ok, vill) 'natsa' ära vajub mõnest
kohast selle krohvi raskuse mõjul???
2mm krohvi on raske.....mõtle pisut
2mm on krohvi paksus? Huvi pärast, mitu mm krohvi peno peale ette on nähtud?

AndresV
0tt 0jamaa
2003-10-28 16:08:19 UTC
Permalink
Post by Andres V
Post by Rynno Lohmus
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Mis saab, kui see vatt (ok, vill) 'natsa' ära vajub mõnest
kohast selle krohvi raskuse mõjul???
2mm krohvi on raske.....mõtle pisut
2mm on krohvi paksus? Huvi pärast, mitu mm krohvi peno peale ette on nähtud?
AndresV
Sama palju.
Hendrik Karilaid
2003-10-28 15:58:20 UTC
Permalink
Post by 0tt 0jamaa
Post by Andres V
2mm on krohvi paksus? Huvi pärast, mitu mm krohvi peno peale ette on nähtud?
Sama palju.
Peno peale saab jah 2mm panna, kui korralikult ära vuugitud ja sile. Kuid kas
villa peale ikka saab? Vanasti olid mingid analoogilised matid ja nende peale ikka
ca pool cm läks.

Hendrik
rein
2003-10-31 19:09:46 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by 0tt 0jamaa
Post by Andres V
2mm on krohvi paksus? Huvi pärast, mitu mm krohvi peno peale ette on nähtud?
Sama palju.
Peno peale saab jah 2mm panna, kui korralikult ära vuugitud ja sile. Kuid kas
villa peale ikka saab? Vanasti olid mingid analoogilised matid ja nende peale ikka
ca pool cm läks.
oh perkee.....le , 2 mm krohvi pole olemas. See pole krohv vaid pahtel.
Krohv on max 2cm.
R
(ei jaksa neid HK teemasid (ülipikad) otsastotsani lugeda)
Hendrik Karilaid
2003-11-03 08:41:59 UTC
Permalink
Post by rein
oh perkee.....le , 2 mm krohvi pole olemas. See pole krohv vaid pahtel.
Krohv on max 2cm.
Selle jutuga oleks ma juba palju meelsamini nõus. Rünno oli see, kes väitis, et
krohv 2mm on. Ja tõesti on ka selliseid krohve, ei vaidle vastu, kuid minu kogemus
sellega piirdub reklaamidest nähtuga. Rohkem ikka klassikalise paksu krohviga maju
näha...

Hendrik
0tt 0jamaa
2003-11-03 22:12:17 UTC
Permalink
Hendrik Karilaid wrote:
...
Post by Hendrik Karilaid
sellega piirdub reklaamidest nähtuga. Rohkem ikka klassikalise paksu krohviga maju
näha...
Hendrik
Uusi mitte.

0.

rein
2003-10-31 19:13:48 UTC
Permalink
Post by Hendrik Karilaid
Post by 0tt 0jamaa
Post by Andres V
2mm on krohvi paksus? Huvi pärast, mitu mm krohvi peno peale ette on nähtud?
Sama palju.
Peno peale saab jah 2mm panna, kui korralikult ära vuugitud ja sile. Kuid kas
villa peale ikka saab? Vanasti olid mingid analoogilised matid ja nende peale ikka
ca pool cm läks.
!?! , 2 mm krohvi pole olemas. See pole krohv, vaid pahtel.
Krohv on max 2cm.
R
Mati Udso
2003-10-29 01:06:29 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Tundub et sa asjast ei jaga..tehakse nö telk ja puhur alla ja saab ka
südatalvel
ära uduta-nii see kyll pole
ära teinekord heieta kui asjaga kursis pole......
Kas 300m2 krohvimise juures abitööliseks olemine annab kohe nii suure ego?
Vä?
Rynno Lohmus
2003-10-29 20:05:06 UTC
Permalink
Post by Mati Udso
Post by Rynno Lohmus
Tundub et sa asjast ei jaga..tehakse nö telk ja puhur alla ja saab ka
südatalvel
ära uduta-nii see kyll pole
ära teinekord heieta kui asjaga kursis pole......
Kas 300m2 krohvimise juures abitööliseks olemine annab kohe nii suure ego?
Vä?
tean korrektne oleks jätta vastamata provotseerivatele küsimustele, aga
krohvimise juures ei saa olla abitööliseks...kui seal elu eest ei
tegutse siis kuivab kätte ära ja siis on kutu...korraga krohvitakse
terve sein ja seda nii 2 tunniga-kui aus olla siis annab ikka rabelda.
Ja mul üks tuttav tegeleb lugaato segude maaletoomisega ja sh ka
polümeerkrohvid, seega olen asjaga pisut kursis. Mind lihtsalt teeb
tigedaks kui inimesed kes pole kunagi-isegi abitöölisena- tegevad olnud,
võtavad sõna ja väidavad lausvalet kohati....

parimat
rynno

P.S. ega muidu sõna võtaksgi, aga äkki keegi jääb uskuma seda jura mida
aetakse
Guido Soosaar
2003-10-29 21:10:29 UTC
Permalink
Post by Rynno Lohmus
Ja mul üks tuttav tegeleb lugaato segude maaletoomisega ja sh ka
Assanuga. Lehitsesin just lugato kataloogi ja vaatasin ka veebi aga need
raisad ju ainult saksa keeles, sams tundus küllaltki hea valik olevat. Kas
kuskil tootekirjeldusi eesti või inglise keeles ja hindasid ka näha on?

GuidZ
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-30 07:20:04 UTC
Permalink
Tere!
Ma postitan siia igaks juhuks, ses mõttes, et ei tea, kas sellele inimese
läheb see korda või mitte.
Tahaks öelda, et teadmiste omamine iseenesest ei saa viisakate inimeste
vestlusringis olla aluseks kellegi sarjamiseks või sõimamiseks.
TYPOdega peaks njuusides tolknev arvutientusiast olema harjunud.
Ebaviisakusega ei harju keegi. Ka njuusides mitte
Altzz ,
mitte kursis ja ebakompetentne,
ja kops-üle-maksa
-------
Post by Rynno Lohmus
Post by Mati Udso
Post by Rynno Lohmus
ära uduta-nii see kyll pole
ära teinekord heieta kui asjaga kursis pole......
Kas 300m2 krohvimise juures abitööliseks olemine annab kohe nii suure ego?
Vä?
Ja mul üks tuttav tegeleb lugaato segude maaletoomisega ja sh ka
polümeerkrohvid, seega olen asjaga pisut kursis.
[..]
Post by Rynno Lohmus
tean korrektne oleks jätta vastamata provotseerivatele küsimustele, aga
krohvimise juures ei saa olla abitööliseks...
[..]
Post by Rynno Lohmus
P.S. ega muidu sõna võtaksgi, aga äkki keegi jääb uskuma seda jura mida
aetakse
Helar Laasik
2003-10-28 07:00:51 UTC
Permalink
On Mon, 27 Oct 2003 14:50:36 +0200
Post by Hendrik Karilaid
Nüüd plaanib siis matid panna nii, nagu vahtplastplaate pannakse -
kruvidega. Teab keegi ohte, mis sellega kaasneda võivad? Penokas ju
jäik, kuid vill pehmem. Kas peab krohvi all vastu? Kas kruvikohad
mustrina krohvi alt paistma ei jää külmasilla tõttu? Töökohas siin
kõrvalmaja vahtplastiga soojustatud ja sellele tekib küll selline
ruuduline härm külma ilma puhul krohvile.
Kas villa kinnitamiseks mõeldud plastnaelad ei sobi? Olen näinud ühte
maja, kus vill on sedamoodi seinas kinni ja läheb krohvi alla kah.
Ainult seda ei oska öelda, kas sinna võrk kah peale tuleb või mitte.

Helar
Viktor Grossmann
2003-10-28 07:32:33 UTC
Permalink
Post by Helar Laasik
Kas villa kinnitamiseks mõeldud plastnaelad ei sobi? Olen näinud ühte
maja, kus vill on sedamoodi seinas kinni ja läheb krohvi alla kah.
Ainult seda ei oska öelda, kas sinna võrk kah peale tuleb või mitte.
Nimetatud villa kinnitatakse jah kahtemoodi, liimiga või tüüblitega, need on
sihukesed plastist laia peaga asjandused, puurid augu ette, ja surud tüübli
kohe järgi. Kogu ilu soojustuse poole pealt. Tüüblite vajalik hulk/tihedus
sõltub kasutatavast krohvisüsteemist ja neid peaks müüdama kindlasti samas
kus neid plaate ja liimigi. Hinnast ma küll midagi ei tea, aga ei usu et
kallim ja kehvem mingist iseväljamõeldud karkassist tuleks, vähemalt on need
2 varianti antud süsteemi puhul testitud ja soovituslikud. Päris ilma
karkasita siiski ei pääse, nimelt alumise soojustusplaadirea alla käib
metallist tugikarkass või raam või vinkel või kuidas iganes, see kannabki
plaatide raskust, mitte liim ega tüübel, viimased hoiavad kaadervärki vaid
seina ligi. Kõrgete majade puhul pannakse taolised metallkandevööd ka iga
korruse vahele, on sellegi kandevõimel omad piirid, samuti soojustuse
kokkuvajumise vältimiseks.
Krohvikiht, mida neile plaatidele määritakse, on üliõhuke, koosnedes
vähemalt 3 kihist elementaarselt. Aluskiht, võrk ja viimistluskiht,
kogupaksusega 1-2mm, plaatide pind peab saama juba enne krohvimist tasane ja
sirge, tänapäeval ei ole krohvi eesmärk enam kõverate seinte sirgeksajamine,
nagu see veel mõni aeg tagasi oli. Pigem meenutab see juba pahtlit või paksu
värvi:) Ja võrk seal vahel on absoluutselt vältimatu mingigi pinnatugevuse
saavutamiseks, ilma võrguta torkad näpu sest õhukesest kihist kohe läbi.
Asjatundjad ütlevad, et krohvikihi ühtlasel paksusel on antud süsteemi
juures määrav roll, ebaühtlase paksusega kogenematult seina määritav kiht
hakkab ebaühtlaselt ka paisuma-kahanema ja praguneb vältimatult. See
kolmekihiline kiht nimelt ei jää absoluutselt jäik, vaid peab omama mingit
elastsust, et alusega kaasa mängida. Vaid see tagabki tema seinaspüsimise.
Ühtlase kihi saavutamine nõuab teatavat vilumust, esimene katsetus kohe
kindlasti hästi välja ei tule isegi kui oled korduvalt näinud kuidas mehed
seda teevad. Ahjaa, võrk on samuti selline plastist, meenutades pigem suure
silmaga kangast.

Viktor
Viki
2003-10-29 07:07:43 UTC
Permalink
Soovitax siherdust segu nagu Serpo 410. Kiht villa liimimisex alla, kiht
villa krohvimisex peale. Segul sees fiiberkiud, seega ei pragune ja omab ka
vajalikku elastsust. Väliskiht tulex aga hoolikalt panna-väga kehva pärast
siluda, nii kuramuse kõva.
Alo Raidaru
2003-10-29 08:54:33 UTC
Permalink
Post by Viki
Soovitax siherdust segu nagu Serpo 410. Kiht villa liimimisex alla, kiht
villa krohvimisex peale. Segul sees fiiberkiud, seega ei pragune ja omab ka
vajalikku elastsust. Väliskiht tulex aga hoolikalt panna-väga kehva pärast
siluda, nii kuramuse kõva.
Kas see "seinavill" on mingi eriline selleks otstarbeks tehtud vill?

Vaatasin neid kodus olevaid tahvleid ja soojustuse omast ma ei räägi,
aga ka see, mis läheb sinna, mille nime öelda ei lubata, (mis on kivist
ja ei põle,) ka see on kihiline.

Kui nüüd kujutada, et alus on kinni ja peal on kiht, siis võib selle
peal trampida. Aga kui seda panna seina või lakke, siis rakendub neile
kihtidele tõmme (mitte surve). Kas need kihid omavahel lahti ei tule?

Nagu raamat.
Kaaned on kõvad ja võib seina kinni liimida, aga lehed tulevad ju lahti.

Mis selle villa puhul sellele kihistumisele vastu seisab?
Kihistumine on meie ühiskonas tõsiseks probleemiks!
Aitab muidugi kruvi keeramine. Mis veel?

A.R.
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-29 09:13:09 UTC
Permalink
Post by Alo Raidaru
Mis selle villa puhul sellele kihistumisele vastu seisab?
Kihistumine on meie ühiskonas tõsiseks probleemiks!
Aitab muidugi kruvi keeramine. Mis veel?
A.R.
Selline tunne (sorri , jälle on mul tunne :), et aitab läbimõeldud või
tootja poolt pakutud konstruktsioon. Villa puhul.
Raamatu näites peaks raamatu kaas olema kinnitatud läbi lehtede kandva seina
külge piisava arvu krividega. Kui 'kaas' on küllalt jäik, ei lähe 'lehed'
kuhugi.
Eelpool diskuteeritud konstruis on kaaneks armeeritud krohv. Kas ka oma
'raamatu kaane' funktsiooni täidab, jätaks hea meelega iga
ehitaja/projekteerija otsustada (muidu tullakse jälle lööma :).
---
Ühiskonnale aitab ka lihtsalt kruvide keeramisest :). Vahel.
Altzz
Alo Raidaru
2003-10-29 09:24:39 UTC
Permalink
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Selline tunne (sorri , jälle on mul tunne :), et aitab läbimõeldud või
tootja poolt pakutud konstruktsioon.
On mugav, kui keegi sinu eest mõtleb. Ja ainult raha küsib.
(abieluinimesed, ärge võtke isiklikult)
Aga ma tahan ikka aru saada, miks gasmax 20% kasu annab. :)
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
Villa puhul.
Raamatu näites peaks raamatu kaas
Välimine, mitte sisemine. Kas nii?
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
olema kinnitatud läbi lehtede kandva seina
külge piisava arvu krividega. Kui 'kaas' on küllalt jäik, ei lähe 'lehed'
kuhugi.
Kui vill on liimitud, siis oleks nagu SISEMINE kaan kinni seina küljes.
Aga lehed ....? Tuulest viidud?

A.R.
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
2003-10-29 09:28:19 UTC
Permalink
Post by Alo Raidaru
On mugav, kui keegi sinu eest mõtleb. Ja ainult raha küsib.
(abieluinimesed, ärge võtke isiklikult)
Ma püüan mitte võtta :)) Mul selles situatsiooni tekib olukordi, kus mõtted
ja teod kokku ei lange.
--------
Post by Alo Raidaru
Välimine, mitte sisemine. Kas nii?
Mõhõh
Post by Alo Raidaru
Post by "Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee>
külge piisava arvu krividega. Kui 'kaas' on küllalt jäik, ei lähe 'lehed'
kuhugi.
Kui vill on liimitud, siis oleks nagu SISEMINE kaan kinni seina küljes.
Aga lehed ....? Tuulest viidud?
Uups!.. Vaata kui hea, et inimesele liim kallis oli :)
Altzz
Continue reading on narkive:
Loading...