Discussion:
korteri remonditööde/siseviimistluse teostaja vajaka
(too old to reply)
Reino Piip
2003-07-18 20:14:00 UTC
Permalink
oled ikka kindel? ma arvan, et ma kulutaks nii materjale kui oma aega
tugevalt rohkem ja lõpptulemus poleks poolt nii kvaliteetne, kuna ma ise
pole ühegi sellise töö tegemist isegi kõrvalt näinud nagu mul vaja teha on
...

Reino
kuulaks arvamusi pakutud hinna suhtes ning kogemusi
ise teed, siis lähevad materjalid ca poole vähem.
--
vootele
Allan Berg
2003-07-19 09:34:23 UTC
Permalink
ühes firmas klopsiti ilma erilise süvenemiseta (std.lahendus nähtavasti :)
kokku pakkumine (tööd ja materjalid) ~30000, mis ei sisalda vana
väljalõhkumist, keraamilist plaati ja ust (loomulikult mitte ka
san.tehnikat).
Firma hinnapakkumine sisaldab ju ka igasugu makse, firma ülemuste
palkasid, firma kasumit... Polegi ime, et ta 2-3x kallim on kui ise (või
mustalt) tehes.
asjatundmatu inimesena ise ei oska teha ja pimedalt telefoniraamatust firmat
valida ka ei tahaks ... ehk siis kuulaks arvamusi pakutud hinna suhtes ning
kogemusi ja soovitusi selle töö usaldusväärsete tegijate osas.
Uuri tuttavatelt, tuttavate tuttavatelt jne kas neil ei ole kedagi
asjalikku töömeest soovitada. Päris umbropsu kuskilt Börsist jne ma ka
ei riskiks suvalist venda endale ehitama kutsuda, aga kui töömehel mõne
hea tuttava soovitus olemas on (ja saaks selle töömehe kätetööd ennem
kuskil vaadata ka), siis võtaks.

allan (üritaks ise teha :)
Vootele Voit
2003-07-19 14:17:13 UTC
Permalink
Post by Reino Piip
oled ikka kindel? ma arvan, et ma kulutaks nii materjale kui oma aega
tugevalt rohkem ja lõpptulemus poleks poolt nii kvaliteetne, kuna ma
ise pole ühegi sellise töö tegemist isegi kõrvalt näinud nagu mul
vaja teha on ...
materjale sa kindlasti rohkem ei kuluta, kui just mitu korda ei
kavatse ära lõhkuda ja nullist uuesti teha.

aega kulub (esimene kord) muidugi rohkem

lõpptulemuse kvaliteet sõltub paljuski sellest, mis mees sa
ise oled. seda just õppimisvõime ja -soovi kohapealt.

tänapäeval on võimalik informatsiooni päris palju leida.
veedad paar päeva netis ehitusteemaliste artiklite otsimisega
(alustades ajalehtede rubriikidest lõpetades tootjate lehel
leiduvate tootejuhenditega) ning saad enam-vähem ülevaate
sellest, mida teha tuleb.

järgmine samm on käia läbi kõik ehituspoed, mis üles leiad
ning vaadata üle kaubavalik ja mõelda, mida sul vaja läheb.
konsulteeri müüjatega. ära usu. võrdle eri kohtadest saadud
infot. tihti on nii, et müüja on saanud mõne spetsiifilise toote
kohta põhjaliku koolituse ja oskab sellest rääkida aga ei adu
absoluutselt mitte midagi kõrvalteemast.
ära üllatu, kui avastad, et tead mõnest valdkonnast isegi
rohkem, kui ehituspoe müüja (või suvaline lihttöömees, kes
lihtsalt teab, "et nii tehakse").

ülejäänu on eelneva läbimõtlemise ja siis juba praktika küsimus.

jutu eelduseks on siiski asjaolu, et sa _mingit_ ettekujutust
tehnikast ja konstruktsioonidest omad. s.t. pole päris "filoloog" :)

mis veel kvaliteeti puutub, siis ära looda, et soliidsest firmast
tööd tellides kaasneks sellega automaatselt kvaliteet.
skeem on selline. lepingu sõlmib suur firma. tema võtab vähegi
vähemtähtsate objektide jaoks alltöövõtjad. need omakorda aga
palkavad sulaka eest sõna otseses mõttes tänavalt juhutöölised.

sama oht, kui tegijaks mõni tundmatu kuulutuse peale leitud firma.

pimesi usaldada saab ainult siis, kui sa töömeest ise tunned ja tead.

sellisel väikesel objektil nagu üks vannituba, ei tasu ka järelvalvet
palgata ning kui sa eelmise jutu näitel endale ise asju selgeks teinud
ei ole, siis ei oska sa ka ise järelvalvet mängida ning aru saada,
kui lausa nina ees sitta kokku keeratakse.
kui praak ka välja tuleb, siis ümber ei hakka sul ka keegi tegema,
lappimine jääb lappimiseks (ning enamasti väliseks kosmeetikaks)
ning kompensatsiooniks "tasuta" lisatööd ei ole samalt seltskonnalt
samuti mõtet vastu võtta.

mis veel aega puutub, siis isetegemine võtab veel selletõttu kauem,
et kui sa avastad probleemi, siis _endale_ tehes sa tõenäoliselt ei
mätsi seda kiiruga kinni vaid nikerdad senikaua, kuniks probleem
lahendatud saab. raisates veel kolm korda niipalju aega, kui ülejäänu
peale kuluks. mis lõpptulemuseks ei olegi ju paha :)

kui sa selle jutu peale ütled, et sul pole lihtsalt aega või tahtmist käsi
tsemendiseks teha, siis sorry, minu jutt läks tühja kohta.
--
vootele
Vootele Voit
2003-07-19 14:55:17 UTC
Permalink
kui mina hakkasin oma vannituba ehitama, arvestasin 10-20
tuhandese väljaminekuga materjalidele ja santehnikale.
enam-vähem lõplik kokkuvõte oli 36 tuhat.
selle sees kõik materjalid, santehnika, valgustid, peegel
ning ka mõned tööriistad, mida pidasin otstarbekamaks
endale osta (plaadilõikur, augufrees). + oma töö muidugi.

ruumid: 2x2m vannituba, 0.9x1.2m wc ja 1x1.2m "esik"

tööd:
- vana santehnika (malmvann, kempsupott, valamu) välja visata;
- vana põrand (2 kihti plaati) välja lõhkuda (sõbralt laenatud hiltti
piikvasar abiks), soojustus + uus põrand + põrandaküte valada;
- uued kanalisatsioonitorud (wc, dushinurk, valamu, pesumasin);
- vanad seinaplaadid maha võtta, ülemiselt osalt vana läikiv ja
kooruv seinavärv matistada ja eemaldada;
- pudisev lahtine krohv eemaldada;
- 2-l tellisseinal krohviaugud ära lappida;
- 2-l puitseinal krohv-matt asendada niiskuskindla kipsplaadiga;
- niiskuskindel kipsplaat lakke;
- kipsplaadi taha uued veetorud (henco);
- niiskusetõke seina ja hüdroisolatsioon dushinurka / põrandale;
- põranda- ja seinaplaadid
- uus elekter (ip44 pesad, seinavalgustid);
- seina ülemine osa klaasfiibertapeet + värv.
- dushinurk, valamu, segistid, pott;
- midagi kindlasti veel, mis praegu kohe meelde ei tule.

tagantjärele ei kahetse, et ise sai tehtud. tööraha oleks läinud
arvatavasti 10-20 tonni otsa ja ma ei usu, et mõni teine (võõras)
tegija oleks viitsinud nõnda vana majaga jamada ja "kombineerida"
--
vootele
Vootele Voit
2003-07-19 19:14:49 UTC
Permalink
netist suutsin leida juhendi seinte tegemiseks.
suht auklik on info põranda tegemise kohta - on küll kirjeldusi
põrandakütte või pinnamaterjali paigaldamiseks aga mul oleks vaja
paneelist kuni pinnani uuesti üles ehitada ja pole aimugi millest
alustada ning millises järjekorras mida sinna peale lisada.
mina tegin oma põranda nii: lõhkusin vanad põrandaplaadid üles
ning (endise) vanni kohapeale, kus põrandat ei olnud (oli ainult
kruusast-kiviprahist täidis), panin täidise sisse uued kanalisatsiooni-
torud ja trapi [1] ning fikseerisin nende asendi käepäraste vahenditega.
valasin täidisele paar cm betooni, nii, et jääks ülejäänud põrandaga
tasaseks.

järgnevalt laotasin põrandale 5cm paksused sinise penoplasti
plaadid. plaatide vahekohad on punnitud (astmega), et läbivaid
vuuke vahele ei jääks. teine võimalus on panna kaks kihti 2cm
plaate nõnda, et vahekohad ei kattuks.
peno peale läks foolium. mõned ütlevad, et on kasu (peegeldab
põrandakütte-soojuse ülespoole tagasi), mõned ütlevad, et ei ole
kasu, igatahes pole kuulnud, et ta kahju teeks.

selle peale panin traadist armatuuri ja painutasin teda nii, et
ta jääks penost umbes cm-paari kõrgusele õhku. armatuuri
külge sidusin plastmasstrippidega põrandaküttekaabli ning
painduva plastkõri anduri jaoks.
täpsed kaablipaigaldusjuhised saad nt. devist.

loodisin ja märkisin seina peale tulevase põranda kõrguse.
trapi ümbruses (tulevase dushinurga all) tegin tavalise põranda-
tasandusseguga ca meetrise raadiusega kalde paar sentimeetrit.
lasin ära kivistuda.
ülejäänud põrandale valasin isetasanduva segu. selgus et
isetasanduv segu on vaja ikkagi käsitsi üle käia. kunol oli
õigus, lihtsam oleks algusest peale käsitsi lauaga siledaks
ajada.

dushinurga ja trapi ümbruses määrisin põranda (ja ka seina)
kiilto hüdroisolatsioonimastiksiga kokku, peale üks kiht
samas komplektis müüdud kangast ja veel mastiksit.
üksikasjalikud ja head juhised saad nt. kiilto või mira lehelt.
samuti on seal kirjas, kuidas trapi ümbrust tihendada.
ülejäänud põranda (ja seinad), mis jääb otsese vee ulatusest
kaugemale, määrisin kokku niiskustõkkemöginaga (selline
pva liimiga sarnanev ollus).

siis võid juba keraamilised plaadid peale panna.

[1] dushialust ma ei pannud, dushinurk toetub põrandale.

tänaseks aitab :)
--
vootele
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
2003-07-20 00:14:39 UTC
Permalink
Post by Vootele Voit
peno peale läks foolium. mõned ütlevad, et on kasu (peegeldab
põrandakütte-soojuse ülespoole tagasi), mõned ütlevad, et ei ole
kasu, igatahes pole kuulnud, et ta kahju teeks.
ülejäänud põrandale valasin isetasanduva segu.
Foolium ja tsementsegu ei käi kokku, sest leelisene tsement sööb selle kiirelt
ära. Mõned allikad väidavad, et kui fooliumi kasutada soojuse
tagasipeegeldamiseks, siis tuleb selle ja ruumi sisekonstruktsiooni vahele jätta
4-6cm õhuvahe. Viimane jutt käib ka fooliumit sisaldavate aurutõkete kohta.

kt
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
2003-07-20 20:41:38 UTC
Permalink
Post by "Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
Foolium ja tsementsegu ei käi kokku, sest leelisene tsement
sööb selle kiirelt ära.
kiirelt - s.t. mõne päevaga?
Tee katse.
kivistunud tsement peaks neutraalne olema ju.
Tsemendi täielik kivinemine on lõpmatu pikk protsess. Ekspluatatsiooniline tugevus
loetakse tava- tsementmõrdil ja -betoonil saavutatuks ca 20 päevaga.
mul on isegi kahtlus, et äkki sellel fooliumil on kerge lakikiht peal,
aga ei viitsi peaegu garaazi rulli otsima minna et järele kontrollida.
Samas vajaliku õhuvahe jutt, et foolium toimiks ka peegeldina, jääb ikka.

kt
--
vootele
Vootele Voit
2003-07-20 21:11:57 UTC
Permalink
Post by "Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
kiirelt - s.t. mõne päevaga?
Tee katse.
nende kohtade peal, kus segupritsmed olid sattunud fooliumi-
rulli peale, pühkisin ma need maha ja foolium oli täiesti alles
Post by "Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
kivistunud tsement peaks neutraalne olema ju.
Tsemendi täielik kivinemine on lõpmatu pikk protsess.
justnimelt, *kivinemine* on pikk protsess.
kas just lõpmatu, seda ma ei tea

aga suht-koht neutraalseks peaks ta muutuma peale tahkumist.
--
vootele
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee>
2003-07-20 21:22:39 UTC
Permalink
Post by Vootele Voit
aga suht-koht neutraalseks peaks ta muutuma peale tahkumist.
Tee ta niiskeks ja mõõda Ph, ma ei usu, et ta on neutraalne.

kt, ei viitsi teada-tuntud tõdesid tõestada
Mart Pirita
2003-07-19 22:40:23 UTC
Permalink
Post by Vootele Voit
kui mina hakkasin oma vannituba ehitama, arvestasin 10-20
tuhandese väljaminekuga materjalidele ja santehnikale.
enam-vähem lõplik kokkuvõte oli 36 tuhat.
selle sees kõik materjalid, santehnika, valgustid, peegel
ning ka mõned tööriistad, mida pidasin otstarbekamaks
endale osta (plaadilõikur, augufrees). + oma töö muidugi.
Olles seda vannituba näinud, tahtsin küsida, kas nüüd on kõik valmis,
ehk kas lõplik summa on arvestatud selle seisuga, mida nägin, või
lõppfaasiga?

--

Mart
Vootele Voit
2003-07-20 16:03:43 UTC
Permalink
Post by Mart Pirita
Olles seda vannituba näinud, tahtsin küsida, kas nüüd on kõik
valmis, ehk kas lõplik summa on arvestatud selle seisuga,
mida nägin, või lõppfaasiga?
ei ole valmis :) peldikus ikka plaadid seina panemata. aga
kuna plaadid-segu-vuugitäide on olemas siis lisakulutusi
rohkem ei tule.

ainult kättevõtmise asi üheks päevaks pott maha tõsta ja
ära teha.
--
vootele
Andres V
2003-07-21 07:21:23 UTC
Permalink
Post by Vootele Voit
- niiskuskindel kipsplaat lakke;
- kipsplaadi taha uued veetorud (henco);
kas henco torude liitmikud tohivad jääda hilisema juurdepääsuta kohtadesse?
Või sul seal liitmikke pole?

AndresV
Alo Raidaru
2003-07-21 08:13:00 UTC
Permalink
Post by Andres V
Post by Vootele Voit
- kipsplaadi taha uued veetorud (henco);
kas henco torude liitmikud tohivad jääda hilisema juurdepääsuta kohtadesse?
Või sul seal liitmikke pole?
Kui ma oma kraane paika panin, sai tehtud küproki sisse paras auk,
kust kaudu kogu kraani ühendamine käis. Auk oli sellise mõõduga,
et pärast seinaplaat augu varuga kinni kattis.
See plaat, auk keskel, oli siis nii seinas,
et kraani ilukruvi surus ta vastu sein ja äärevuuk näitas nagu oleks
kõik ühtlane.
(Vannilkraanil kaks jalga ja kaks sellist kõrvuti)

Kui peaks vaja olema (ptüi, ptüi) saab suhteliselt lihtsalt sinna taha
juurde.
Hiljem ainult uus vuuk asemele.

Vanni alla pääs uks on ka vannialuse esiseinas üks selline
"vuugihoidega" plaat.

A.R.
Mart Pirita
2003-07-21 10:39:45 UTC
Permalink
Post by Andres V
kas henco torude liitmikud tohivad jääda hilisema juurdepääsuta kohtadesse?
Kui just torusid betooni ei valanud, siis kipsplaadi puhul on alati
ligipääs olemas:) ma ei pannud mongeid luuke, kõik (torud/liitmikud)
seina taha, isegi surveproovi ei teinud.
--
Mart
Continue reading on narkive:
Loading...